Kas ka Sind ähvardab pideva müra tõttu infarktioht?

Mürarikas töökeskkond, muruniidukiga naaber, pidevalt haukuvad koerad, vali muusika kõrvalmaja aiapeolt või lähedal asuvast kontserdipaigast, kodulähedane kardirada või motokross või talu lähedal olev kaitseliidu õppekeskus – kõik see häiriv müra on paljudele meist tuttav. Segavad helid ei ole aga lihtsalt häirivad, vaid on teaduslikult tõestatud, et pikaajaline mürarikkas keskkonnas viibimine hakkab teatud tasemel inimese tervist kahjustama. Negatiivne mõju on nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele ning müra pärsib ka laste võimet tulemuslikult õppida.

Ajakiri Independent kirjutab, et mürareostus on saamas maailmas tõsiseks probleemiks, millel on negatiivne mõju meie füüsilisele ja vaimsele tervisele. Mürasaastet hinnatakse õhusaaste järel tähtsuselt teisel kohal olevaks tervist kahjustavaks teguriks. Inimene võib olla müraga harjunud, ning ei tunneta seda igapäevaselt, aga mõju on sellegipoolest olemas – öine müra tõstab vere kolesteroolitaset ning on üks kaastegur infarkti tekkel.

Järgnevalt on välja toodu 11 tähtsat fakti, mida iga inimene müra negatiivse mõju kohta teadma peaks. 

1. Müra mõju inimesele oleneb nii müra tugevusest, kestvusest kui ka müra koostisest

Teaduslikult on müra heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra võib olla nii püsiva kui muutuva tasemega. Teisalt on müra aga igasugune heli, mis meid häirib või meie tervisele halba mõju avaldab. Müra ei pruugi tingimata olla vali – ka vaikne hääl võib mõjuda mürana, kui see käib meile närvidele. Samas aga kujutab kõva muusika endast müra isegi siis, kui see meile meeldib. Põhjus on selles, et liiga vali muusika võib kahjustada kuulmist.

• Müra tugevus – Mürataset mõõdetakse detsibellides (dB), kusjuures tavalise vestluse hääled ulatuvad umbes 65 detsibellini ning karjumine 80 detsibelli kanti. Kuigi 15 dB erinevus võib tunduda väike, on karjumine siiski tavavestlusest 30 korda intensiivsem, sest detsibell on logaritmiline mõõtühik (kolm lisadetsibelli tähendab juba topeltmüra). On tõestatud, et tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all. Valju müra tõttu tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta.
• Müra koostis – Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab neid kergesti ärrituvaks ja rahutuks. Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemist. Selle põhjuseks on asjaolu, et inimeste siseorganid (süda, kopsud, magu, sisekõrv jne.) võnguvad sagedustega 3 – 12 Hz. Infraheli võib inimese siseelundid viia resonantsi. Ultraheli võib olla inimesele nii kasulik kui ka ohtlik. Kui ultraheli sagedus ja intensiivsus on väikesed, siis elavdab see organismi kudede ainevahetust ja vereringet. Suurtel sagedustel ja intensiivsustel muutub ultraheli toime elusorganismidele hävitavaks. Hiljutised väga kõrge sagedusega ultraheli (mida me teadlikult ei kuule) uuringud näitavad, et tänapäeva on inimkond on palju rohkem ultrahelide mõjusfääris kui varasemalt ning paljud seostavad oma iiveldust, peavalusid ja uimasust just liigse ultraheliga. Teadlased leiavad, et seda seost peaks tõepoolest rohkem uurima. Mõnikord kuulevad inimesed ka seletamatut müra ning on selge, et ka see põhjustab inimestes ärevust ja ebamugavust. 

• Müra kestvus – Peale müra intensiivsuse tuleb jälgida ka seda, kui kaua me selle mõju all viibime, selgitab Tartu Ülikooli töötervishoiu dotsent Eda Merisalu. Kolme detsibelli “seadus” lubab 85 dB mõjusfääris ilma kõrvaklappideta olla 8 tundi, 88 dB müras 4 tundi, 91 dB müras 2 tundi jne. Nii et 100 dB müratugevusega rokk-kontserdil tohiks viibida vaid 15 minutit, muidu võivad kõrvad pärast vilistama hakata. intensiivse müra toimel teatud aja jooksul tekib krooniline nürikuulmus ja tugev heli tekitab äge kõrvakahjustus. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemisega kaasneb sageli kõrvakohin (tinnitus).

Maailma Tervishoiuorganisatsioonil on oma soovitused, kui tugevas müras kui kaua tohiks viibida:

• 85 dB – 8 tundi
• 88 dB – 4 tundi
• 91 dB – 2 tundi
• 94 dB – 1 tund
• 97 dB – 30 minutit
• 100 dB – 15 minutit
• 103 dB – 7 minutit
• 106 dB- 3 minutit
• 109 dB – 1,5 minutit

2. Müra talutakse erineval määral.

Küllap oled märganud, et mõnda inimest häirib juba väikseimgi krõps, teise kõrval aga võib kas või püssi lasta, ilma et see teda segaks. Kindlasti on lapsed tundlikumad kui täiskasvanud. Samuti harjuvad mõned inimesed müraga paremini. Tuttav müra ei pruugi tingimata igaühte häirida, samas ei pruugi kõik inimesed ka tuttava müraga kunagi harjuda. Näiteks Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadur Hans Orro tutvustas tegevväelaste seas läbi viidud veebiuuringut, millest osales ühtekokku 790 vastajat. Uuringu andmeil pole ka ligi viiendik tegevteenistujatest rahul oma töökeskkonnas valitseva müratasemega. Kuigi müra, mis tuleneb kaitseväes juba selle eripärast, peaks olema etteteada tegur, ärritab see tegevteenistujaid ikkagi. “Kui me õhuväelaste juures mõõtsime uuringu jaoks müra, siis tehti just madallende üle kontorihoonete ja kes on vene ajal Haapsalus või Tartus elanud, mäletab hästi, mis tunne see on kui sõjaväelennukid üle majade lendavad,” tõi Orro paralleeli. 

Kõrgenenud tundlikkust helide suhtes nimetatakse hüperakuusiaks. Selle all kannatavatele inimestele teevad haiget isegi sellised helid, mis on teiste meelest talutavad või tavalised. Üldiselt tekitab müra valu alles siis, kui selle tugevus ulatub 120 detsibellini. Hüperakuusia korral võib inimese valulävi piirduda 80 detsibelliga.

Mõnikord kuulevad inimesed ka seletamatut müra ning on selge, et ka see põhjustab inimestes ärevust ja ebamugavust. Hiljutised väga kõrge sagedusega ultraheli (mida teadlikult me ei kuule) uuringud näitavad, et tänapäeva on inimkond on palju rohkem ultrahelide mõjusfääris kui varasemalt. Teadlased on välja toonud, et peaks rohkem uurima, kuidas on iiveldus, peavalud ja uimasus seotud ultraheliga.

3. Müra segab õppimist

Kuna müra takistab kuulmist ja keskendumist, on müra­rikkas keskkonnas kindlasti raskem uusi teadmisi omandada. See on üks põhjus, miks näiteks mõne keerulise võrrandi koostamine lärmakas klassiruumis kuidagi selgeks ei saa. USA teadlaste sõnul õpivad koolieelikud lugema seda kiiremini, mida vaiksemas ümbruses nad harjutavad.

Õppimist võib segada ka mujalt pärinev müra – aastal 2006 avaldatud uuringus võrreldi 9–10 aasta vanuseid Euroopa lapsi, kellest osa käis koolis mõne lennujaama lähedal. Tulemused tõestasid, et taustamüra avaldas mõju funktsionaalsele lugemisoskusele ehk müra sees kasvanud lapsed said loetud tekstist halvemini aru. Umbes 20 erinevat uuringut on leidnud, et nii liiklusmüra kui lennukimüra mõjutavad laste lugemaõppimisvõimekust ja pikaajalist mälu. Eriti lennukimüra oli seostatav kehvemate lugemisest arusaamise ja mäluga.
Queen Mary University of Londoni psühhiaatri professor Stephen Stansfeld toob välja, et Inglismaal nihkus lugema hakkamise vanus kahe kuu võrra hilisemaks pärast lennukimüra 5 detsibellilist müratõusu. Pole ka täpselt teada, miks müra laste õppimist mõjutab. Võib olla, et laps lihtsalt ei kuule õpetajat, kui väljas on liigne liiklusmüra või lennumüra. Aga võib ka olla, et õpilaste tähelepanu aheneb müra korral nii kitsaks, et nad lülitavad välja nii soovimatu müra kui ka õpetaja kasuliku jutu. Uuringud on välja toonud, et müra mõjutab kõiki lapsi – nii loomulikult võimekaid kui vähem võimekamaid. 

4. Müra segab töötamist

Paljud meist töötavad märksa tõhusamalt siis, kui nad saavad seda teha vaikselt ja omaette, paraku aga on tänapäeva kontorites eraldi kabinet pigem luksus. Mõtlemist ja süvenemist nõudvates ametites mõjub taustamüra kindlasti häirivalt. Isegi kui sa seda otseselt ei märka, võib töökaaslaste jutukõmin sinu töö tõhusust kuni 50% võrra vähendada.

Teisalt oleneb müra mõju töö ise­loomust. Rutiinset ja üksluist tööd tegevad inimesed sageli lausa eelistavad kuulata midagi taustaks, sest see muudab neid erksamaks ja isegi efektiivsemaks.

5. Müra saab peita teise müraga.

Konditsioneeri või ventilaatori tasasest suminast või vaikse podisemise peale keeratud raadiost võib olla abi näiteks jutumüra summutamisel. Et ennast ümbritseva maailma müra eest peita, kasutavad paljud meist muusikat, aga katsetada võib ka nutitelefonidele loodud tasuta rakendust Study, mis pakub 45 minuti pikkuseid linnulaulusessioone.

Kui sa pead tihti sõitma rongi või lennukiga ning soovid sel ajal lugeda või tööd teha, aga mitte muusikat kuulata, võiksid hankida spetsiaalsed müra summutavad kõrvaklapid. Need töötavad nii, et mõõdavad ümbritsevat müra ja tekitavad vastupidise helivälja, mis peaaegu nullib välise müra. Paraku pole summutavatest kõrvaklappidest abi äkiliste helide, näiteks koera haukumise puhul, ja kindlasti ei tohiks neid kasutada tänaval kõndides ega ühtegi sõidukit juhtides.

6. Müra kahjustab kuulmist

Müra mõju inimorganismile on kumulatiivne ja kahjustused võivad ilmneda alles aja möödudes. Intensiivse müra puhul tekib krooniline nürikuulmine. Seda võib täheldada vanade inimeste puhul, kellega tuleb rääkida kõrgendatud hääletoonil. Kuid ka kõrvaklappe kandvad noored on hädaohus. Pidev otse kõrvadesse suunatud helivoog tekitab kurtumust. Üle 135 detsibelli ulatuv vali ja äkiline heli, näiteks kahuripauk või ilma kõrvaklappideta sooritatud laskeharjutused, võivad kuulmisvõimele ränga hoobi anda.

Kuulmist võib kahjustada ka see, kui viibime pikemat aega rohkem kui 85 detsibelli tasemega müra mõju all. Sellisel juhul tekib kahjustus tasapisi, paljude aastate vältel. Kuulmiskaotust võivad põhjustada või tugevdada ka kemikaalid. Teadaolevad ototoksilised ehk sisekõrvale mürgised ained on muu hulgas lahustid, metallid, narkootikumid ja hapnikku välistavad ained. Tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselu ndite ja närvisüsteemi kahjustuste all. Valju müra tõttu tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab ta kergesti ärrituvaks ning rahutuks.

7. Müra võib rikkuda hääleaparaati.

Et ennast mürarikkas keskkonnas kuuldavaks teha, kipume tihti häält tõstma. Kui aga räägime pidevalt tavalisest valjemini, riskime sellega, et meie hääle­paelad satuvad ülekoormuse alla ning nendesse tekivad sidekoelised sõlmekesed, mis ei lase häälepaeltel sulguda. Halvimal juhul võib selline olukord hääle pöördumatult kähisema panna.

Sellised häälehäired ohustavad eriti õpetajaid, treenereid, sõjaväelasi, baari- ja klubitöötajaid jne. Sosistamine pole lahendus, sest see koormab häälepaelu veelgi rohkem. Lahendus on anda häälele puhkust vaikses ümbruses.

7. Müra nõrgestab südant.

Pikaajaline müra mõju all viibimine suurendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. Näiteks liiklus­müra on seostatud südame isheemia­tõvega. Mürale reageerides eritab meie organism stressihormoone, kiirendab pulssi ja põhjustab vererõhu tõusu. Krooniline mürastress võib põhjustada südamelihaskoe pikaajalist hapnikupuudust, valu rinnas ja isegi infarkti.

Dotsent Eda Merisalu sõnul võib ootamatu tugev heli südame päriliku pika QT sündroomiga inimesel põhjustada rütmihäireid, vatsakeste fibrillatsiooni ja äkksurma. Ameerikas sureb sel põhjusel ligi 3000 noort inimest aastas. Ka professor Stansfeld kirjutab, et mürareostus tõstab stressi taset kehas ja viib nii füüsilisele ärritusseisundile, nagu kõrge vererõhk või südamerütmi häired, samtui stress muudab organismi happelisemaks ning liigne happelisus tekitab põletikke. See omakord viib südameveresoonkonna haiguste riski kasvuni nagu kõrge vererõhk, vere glükoosi sisaldus, vere rasva sisaldus ja ülekaalulisus. See omakorda tõstab inimese vererõhku ja arteroskleroosi ohtu ja lõpuks viib mõne inimese puhul tõsiste tagajärgedeni nagu südamerabandus ja insult. 

9. Müra häirib und.

Uuringud on näidanud, et eriti kahjulik on öine müra, mis nõrgendab une kvaliteeti ja lühendab seda. Unehäireid esineb sagedamini nendes piirkondades, kus müra ulatub öösiti üle 55 detsibelli. Maailma Tervise­organisatsiooni andmetel mõjutab öine liiklusmüra Euroopa Liidus peaaegu iga kolmandat inimest. Iga viies eurooplane elab piirkonnas, mille öine müratase võib nende tervist märgatavalt kahjustada. Müra mõjutab magamise ajal meie hingamist, keha liigutusi, südamerütmi ja seda, millal me üles ärkame (lõhub loomulikke unefaase). Uuringud näitavad ka, et müra mõjutab rohkem vanemaid inimesi ja lapsi, aga ka neid, kes töötavad vahetustega või kel on tervis nagunii halb. 

Just selleks, et inimesed mürast puhata saaksid, reguleeritakse seadusega öörahu korda. Alates 1. juulist 2014 kestab ametlik öörahu tööpäeviti kella 22–6 ning reedeti ja laupäeviti kella 24–7. Need piirangud ei kehti jaani- ega uusaastaööl ega ka vabariigi aastapäeval.

10. Müra kahjustab vaimset tervist

Otse öeldes ajab müra meid tihti lihtsalt närvi. Kõik, kes ei ela üksildases metsatalus, on küllap pahandanud selle üle, kui kõrvalmaja lapsed akna all liiga lärmakalt mängivad või naabri juures peetav pidu üle kesköö venides aina valjemaid tuure võtab. Isegi kui me seda täpselt ei teadvusta, käsitleme häirivat müra enda privaatsuse rikkumisena, mis võib tekitada unetust, ärevushäireid, viha ja isegi hirmu.

Nagu öeldud, sõltub iga inimese tundlikkusest see, millisel määral ta müral end häirida laseb. Eda Merisalu kinnitab, et halvimal juhul võib liigne müra põhjustada stressi, kurnatust, peavalusid, järske meeleolumuutusi ja iiveldustunnet. Samuti võib müra suurendada teiste stressitekitajate mõju. Professor Stansfeld toob ka välja, et mürarikas keskkond mõjub eriti raskelt mingit vaimset haigust põdevatele inimestele, kelle haiguskulg võib tõsiselt raskeneda. 

11. Müra mõjutab ka loodust

Mürasaaste mõjutab ka loomi ja linde. Näiteks nahkhiirtel takistab see orienteerumist. Rasvatihased on hakanud kasutama mürarikastes piirkondades kõrgemaid helisagedusi, et üksteise säutsumist üldse kuulda. Paljudel liikidel takistab müra innaaegadel üksteisega kohtumist – loomade häälitsused ei kostu mürast üle.

Euroopa Liidu poolt välja antud müradirektiiv soovitab tegutseda kolmes valdkonnas: vähendada sõidukimüra, vähendada linnasisest müra (omavalitsustel on võimalik linnu planeerida niimoodi, et transport suunatakse elurajoonidest välja, ehitatakse helibarjääre ja tööstusettevõtted koondatakse tööstusparkidesse) ja ehitada hooned mürakindlamad.

Põhjalikumalt võid müra negatiivsest mõjust inimorganismile lugeda siit ja siit 

Kui ka sinu töökohas või elupaigas on häirivat müra, siis ära lase sel enam oma tervist rikkuda!

Jäta meile oma kontaktid ja leiame üheskoos müramurele parima lahenduse. Tervis on Sinu kõige kallim vara.