Kas teadsid, et taimed ei ole ainult suurepärased õhupuhastajad, vaid ka head mürasummutajad?
Tänapäeval veedavad inimesed üha rohkem aega siseruumides ja mida tehislikumaks meie elukeskond muutub, seda enam vajame enda ümber elavaid taimi. Nii kodus kui töökohal on meie ümber pidevalt mitmesuguseid helisid, mis meid väsitavad ja stressi tekitavad, nagu näiteks konditsioneer, kontoritehnika, kolleegide jutuvada, köögimasinad või akna tagant kostuv liiklusmüra.
Paljud inimesed alahindavad toalilli, pidades neid vaid toakaunistuseks, teadmata, et paljud neist on ka kasulikud ravimtaimed ja mikrokliima parandajad. Töökohtades saab taimi kasutada vaheseinte asemel ruumi liigendamiseks, taimed muudavad toa õhulisemaks ja nii saab vältida teravatest nurkadest lenduvaid “mürginooli”. Toalilled vähendavad kodutehnika ja sünteetiliste ainete halba mõju ruumis, puhastades enda ümbrust mürkainetest, loovad mõnusa keskkonna ja kaitsevad ruumi halbade mõjude eest.
Uuringud on näidanud, et toalilled aitavad arendada ka loomingulisi võimeid, mõjuvad hästi südamele ja veresoonkonnale ning füüsilisele, psüühilisele ja inimese energeetilisele seisundile üldiselt.
Parimad mürasummutajad
Taimed suudavad oma lehestikuga mürataset leevendada kolmel eri moel: heli kõrvale juhtides, heli endasse imades ning heli murdes. Mida laiemalehelisem on taim, seda suurem on tema võime endasse heli neelata. Taimede kasutamine kodus või tööl on hea viis luua hubasem ja õdusam keskkond endale ja end ümbritsevatele inimestele.
Järgnevalt on välja toodud kolm üsnagi tuntud toataime, mil on siseruumides eriti hea võime heli summutada: tõlvlehik (Spathiphyllum), kummi-viigipuu (ficus elastica) ja bensoe-viigipuu (ficus benjamina).
Kuulub võhaliste sugukonda ning kasvab looduses Lõuna-Ameerikas. Müügil erineva suurusega, alates minist ja lõpetades rohkem kui meetri kõrguste taimedega. Lehestik on tumeroheline ja lopsakas. Suhteliselt vähenõudlik, ent kuna kasvab looduses vihmametsades, meeldib talle soojus (20-25 kraadi) ja niiskus. Talvel võib olla ka natuke jahedamas ruumis, kuid mitte alla 16-kraadi (lehed kaotavad läike ja kasv pidurdub). Vältida tuuletõmbust ja talvel aknalaual hoidmist. Eelistab poolvarjuslit kasvukohta. Vähendab ka õhusaastet siseruumides, puhastades õhku.
Bensoe viigipuu on päris Kagu- ja Lõuna-Aasiast ning Austraaliast. Taim kuulub mooruseliste sugukonda. Taime lehed on teritunud otstega, 11-12 cm pikkused. Lehed on nahkjad ja ovaalsed. Lehe värvus on varieeruv. On olemas roheliste ja mustriliste lehtedega taimi.
Bensoe viigipuu on dekoratiivne toataim, mis eriti suurt hoolitsust ei vaja. Bensoe viigipuud tuleks kasvuperioodi alguses (märts-aprill) pügada, sest see aitaks kaasa taime lopsakamaks muutmisele. Pügada tuleks kuni uinuvate pungadeni. Ka ei jää taim pügamist põdema siis, kui pügamist teostada suuremal määral. Taim reageerib ülekastmisele või vähesele kastmisele, pimedale kasvukohale ning tuuletõmbusele lehtede langetamisega.
Bensoe viigipuu vajab väga valget kasvukohta. Otsese päikesevalguse eest tuleks taime aga kaitsta. Eriti tähelepanelik tuleb valguse suhtes olla talvekuudel. Võimaluse korral tuleks kasutada lisavalgustamist. Taim reageerib pimedale kasvukohale lehtede kollaseks muutumisega ja langetamisega.
Bensoe-viigipuu on üks vähestest puudest, mis kasvab kenasti ka siseruumides. Tema rohelised lehed aitavad siseruumide õhu niiske ja jahedana hoida ning pakuvad seeläbi kuumadel päevadel teretulnud leevendust. Vali kõrge tüvega puu, millel on lopsakas lehekroon, mis toimib kui kaitsev puudevõra teistele selle all ja ümber paiknevatele taimedele. See, kui sätid ühte kohta kokku mitmeid erinevaid taimi, loob omalaadi väikese ökosüsteemi ning tõstab ümbritseva õhu niiskustaset. Ära unusta suvekuudel taimi regulaarselt kasta ning säti viigipuu keskmise valgusega kasvupaika, nii et see saab teinekord ka päikesepaistet nautida.
