Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Mitte kogu müra pole inimese poolt tekitatud. Näiteks naerukajakas võib karjuda 100dB tugevusega. Piksemürin võib ajutiselt ulatuda isegi 130dB-ni ja enamgi. Kõige kõvema häälega loom on sinivaal – 188dB, mis on kuuldav 850km kaugusele. Kõige tugevamaks müraks loetakse Krakatau vulkaani purset. Kuid milline loom suudab erinevaid helisid kõige paremini kuulda? Loe edasi ja saad teada.
See, mida me kuuleme helina, on tegelikult õhus, vees või tahkes keskkonnas toimuv võnkumine. Kui lained jõuavad mingi membraanini, näiteks kõrva trummikileni, hakkab see ka kaasa vibreerima, ärritades kuulmisretseptoreid, mille kaudu teade jõuab meie ajju. Aju mõistab võnkumist heli või mürana.
Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Kõige sarnasemalt kuuleb inimesega heli ritsikas, kõige teravama kuulmisega on aga hoopis vahaleedik.
Ritsikas
Inimeste kõrvad suudavad kompleksseid helisid mehaanilisteks võngeteks muuta, et aju neid töödelda saaks. Nagu selgub, on samasugused kõrvad ka ritsikatel. 2012. aastal ajakirjas Science avaldatud artiklis tõdetakse, et ritsikate kõrvad on inimese omale väga sarnased – neil on trummiõõs, hoovakeste süsteem võngete võimendamiseks ning vedelikuga täidetud õõs, kus sensoorsed rakud info närvisüsteemile üle annavad. Ritsikate kõrvad on inimeste omadest küll pisut lihtsama ehitusega, kuid nad kuulevad palju paremini kui inimesed.
Vahaleedik
Vahaleedik kuuleb teadaolevalt kõrgema sagedusega helisid kui ükski teine loomariigi esindaja. Ometi on tema nööpnõelapeasuurused kuulmiselundid väga lihtsa ehitusega. Vahaleediku kuulmisvõimet on aastaid uuritud. Hiljaaegu testisid Šotimaa Strathclyde’i ülikooli teadlased vahaleediku kuulmist väga erineva sagedusega helidega. Nad mõõtsid tema kuulmiselundite membraanide vibratsiooni ja jälgisid kuulmisnärvide erutust. Membraanid reageerisid isegi helidele sagedusega 300 000 hertsi. Võrdluseks olgu öeldud, et selle heli sageduseks, mida nahkhiired kajalokatsiooniks kasutavad, on mõõdetud kuni 212 000 hertsi, delfiinide ülemine kuulmispiir on 160 000 hertsi ja inimese oma 20 000 hertsi.
Ööliblikate kuulmist peetakse üldse maailma parimaks, sest see ületab isegi nahkhiirte kuulmist, võimaldades neil nii nahkhiirte rünnakute eest põgeneda. Teadlased sooviksid vahaleediku terava kuulmise saladust rakendada tehnika vallas: „Et teha paremaid ja väiksemaid mikrofone,” ütleb dr James Windmill Strathclyde’i ülikoolist. „Neid võiks kasutada väga erinevates seadmetes, näiteks mobiiltelefonides ja kuuldeaparaatides.”
Tuvi
:max_bytes(150000):strip_icc()/dove-2718955_1920-59d2ab300d327a0011fff2d1.jpg)
Tuvid kuulevad infrahelisid – helisid, mis on inimkõrva jaoks liiga madalad. Keskmiselt suudab tuvi kuulda nii madalat heli nagu 0.5 Hz, mis võimaldab neil tuvastada lähenevaid torme, maavärinaid ja isegi vulkaane. Tuvidel on erakordne kuulmisvõime ning navigatsioonioskused, mis teevad temast maailma kõige parema navigaatori.
Nahkhiired
Nahkhiired kasutavad pimedas orienteerumiseks kajalokatsiooni. Seda pole inimkõrvaga võimalik kuulda. Seda selle pärast, et nahkhiirte poolt kajalokatsioonil kasutatavad helisagedused on meie kõrva jaoks liiga kõrged – ultraheli. Selleks, et lendavaid nahkhiiri siiski kuulda ja neid pimedatel öödel hõlpsamini leida on leiutatud nahkhiiredetektorid. Saaki püüab pruun-suurkõrv nii õhust kui puulehtedelt. Näiteks suudab ta leida ja kinni püüda puulehe peal istuva ööliblika. Selleks „hõljub“ ta aeglaselt ümber puuvõrade ja kasutab putukate leidmiseks, lisaks kajalokatsioonile, ka oma suurepärast kuulmis- (selleks tal nii suured kõrvad ongi) ning nägemismeelt.
Kassid
Kasside kuulmine on imetajate seas üks tundlikumaid, olles kõige teravam vahemikus 500 Hz-32 kHz. Ka kassi liigutatavad väliskõrvad (pinnae) mõjutavad tema kuulmist võimendades helisid ning aidates kassil aru saada, millisest suunast täpselt heli tuleb.
Kui vajad abi oma kodu või töökoha vaiksemaks muutmisel, siis kirjuta meile! SCW eksperdid võtavad iga müramure kontrolli alla!
