Ajakiri Independent kirjutab, et mürareostus on saamas maailmas tõsiseks probleemiks, millel on negatiivne mõju nii meie füüsilisele ja vaimsele tervisele kui ka meie lemmikloomadele.
Mürasaastet hinnatakse õhusaaste järel tähtsuselt teisel kohal olevaks tervist kahjustavaks teguriks. Wikipedia andmeil on mürareostus ehk helireostus füsioloogias ja psühholoogias soovimatu ebameeldiv heli ning elukeskkonnas üks reostuse liike, mis häirib inimeste, loomade või taimede elutegevust. Näiteks nahkhiirtel takistab see orienteerumist. Rasvatihased on hakanud kasutama mürarikastes piirkondades kõrgemaid helisagedusi, et üksteise säutsumist üldse kuulda. Paljudel liikidel takistab müra innaaegadel üksteisega kohtumist – loomade häälitsused ei kostu mürast üle.
Müra võib isegi suurendada loomade surma riski, kui mõjutab hapra tasakaaluga kiskja või saaklooma avastamist ja vältimist või kui segab loomade helide kasutamist suhtlusvahendina, eriti seoses navigeerimise ja paljunemisega.
Üheks mõjuks on ka kasutuskõlblike elukohtade vähenemine, mida võivad põhjustada lärmakad piirkonnad, mis ohustatud liikide puhul võib viia väljasuremiseni. Mürareostus on põhjustanud ka teatud vaalaliikide surmasid, kui sõjaväest tingitud helide tõttu lõppes nende eluteekond rannas madalikule kinni jäädes.
Müra paneb liigid ka kõvemini omavahel suhtlema ning seda kutsutakse nn Lombardi efektiks. Teadlased on teinud eksperimente, mis näitavad, et vaalade laulu sagedus on pikem, kui allveelaeva detektorid töötavad. Kui isendid ei suhtle piisavalt valjusti, siis nende hääl varjub inimtekkeliste helide taha. Kui aga üks liik hakkab kõvemini kõnelema, siis hakkab ta omakorda teiste liikide häält varjama ning lõpuks tekib olukord, kus kogu ökosüsteem räägib valjemini.
Linnud võivad muutuda vähem truuks oma partneritele, kui neid segab liiklusmüra. See võib põhjustada olulisi geneetilisi ja evolutsioonilisi tagajärgi.
Aastavahetuse paiku on ka Eestis paljud lemmikloomad, aga sageli ka metsloomad pideva paugutamise tõttu tõsises stressis. Tekkiv müra ajab loomad paanikasse ja paneb nad ettearvamatult käituma. Gorilla kirjutab oma blogis, et samal ajal kui inimesed mõtlematult lõbu pärast rakette taevasse saadavad, tunnevad kõige suuremat hirmu kaitsetud loomad. Loomade kuulmine on mitmeid kordi paremini välja arenenud kui inimestel, seega on nad helidele ka oluliselt vastuvõtlikumad. Isegi mitme kilomeetri kaugusel vallandunud paugatus võib loomadele surmahirmu tekitada ning nad meeletult endast välja viia. Turvaliste ja rahulike tingimustega harjunud koduloomad elavad pühasid tihti vägagi raskelt üle. Koerte jaoks kõlavad raketipaugud ähvardavamalt ja ohtlikumalt kui püstolilasud. Valjud hääled ja ärevus tekitavad loomas vastupandamatu tahtmise põgeneda – nii võivad ka kõige lojaalsemad valvekoerad või kodukassid hirmunult kodust pageda.
Tartu ülikooli loomaökoloogia teadur Tuul Sepp kirjutab Maalehes et kuigi ilutulestikul on ilmselt negatiivne mõju lindude ja teiste metsloomade heaolule, ei ole seda peaaegu üldse uuritud. Ülevaateuuring helireostuse mõju kohta lindudele järeldas, et juba 40 detsibelline mürareostus mõjutab lindude arvukust piirkonnas, nende käitumist, valvsust, toiduotsimist, ellujäämust ning koosluste struktuuri. Ilutulestiku müratase on sageli aga üle 150 detsibelli.
Sellest tulenevalt on näiteks Tallinna Rohelised saatnud linnavalitsusele oma ettepaneku asendada ilutulestik lasershow või valguslahendustega.
Lemmikloomadele võib stressi tekitada ka see, kui kõrvalkorterist tuleb vali muusika või remondimüra (puurimine, saagimine, kopsimine jms).
Tabel 1 Müraallikad ning nende mõju
| Mõju | dB | Allikas | ||||||||
| Kuulmekile püsiv mulgustus | 160 | Püstolilask | ||||||||
| 150 | Ilutulestik | |||||||||
| Valulik akustiline trauma | 140 | Pumppüssi lask | ||||||||
| Valu tekitav | 130 | Reaktiivmootor (25 m kaugusel), autovõidusõit | ||||||||
| 120 | Rokk-kontsert, kõu | |||||||||
| Äärmiselt vali | 110 | Autosignaal, lumepuhur | ||||||||
| 100 | Föön, metroo, helikopter, mootorsaan | |||||||||
| VAJALIK ON KÕRVADE KAITSE | 90 | Mootorratas, muruniiduk | ||||||||
| Väga vali | 80 | Mürarikas restoran, tolmuimeja, nuttev laps | ||||||||
| Vali | 70 | Auto, äratuskell, linnaliiklus | ||||||||
| 60 | Jutuajamine, nõudepesumasin | |||||||||
| Mõõdukas | 50 | Mõõdukas vihm | ||||||||
| Vaikne | 40 | Külmkapp | ||||||||
| 30 | Sosin, raamatukogu | |||||||||
| 20 | Kella tiksumine | |||||||||
