Mürareostus mõjutab nii inimese füüsilist tervist kui ka käitumist: alates unehäiretest, stressist, vaimstest häiretest, vererõhu tõusust kuni täieliku kuulmise kaotuseni. Mürale on eriti tundlikud lapsed, kellel see võib tekitada õpiraskusi.
Kuna müra takistab kuulmist ja keskendumist, on mürarikkas keskkonnas kindlasti raskem uusi teadmisi omandada. See on üks põhjus, miks näiteks mõne keerulise võrrandi koostamine lärmakas klassiruumis kuidagi selgeks ei saa. USA teadlaste sõnul õpivad koolieelikud lugema seda kiiremini, mida vaiksemas ümbruses nad harjutavad.
Õppimist võib segada ka mujalt pärinev müra – aastal 2006 avaldatud uuringus võrreldi 9–10 aasta vanuseid Euroopa lapsi, kellest osa käis koolis mõne lennujaama lähedal. Tulemused tõestasid, et taustamüra avaldas mõju funktsionaalsele lugemisoskusele ehk müra sees kasvanud lapsed said loetud tekstist halvemini aru.
Holger Saare viis 2012. aastal Kohila Gümnaasiumis ja Jüri Gümnaasiumis läbi põneva uuringu müra mõjust õpilastele. Koolides mõõdeti mürataset erinevates ruumides ning viidi läbi küsitlus õpilaste seas. Vastuste kaudu taheti teada saada, kui suur hulk õpilasi on märganud, et müra mõjutab nende tervist ning kui tõsine on mõju. 7. ja 8. küsimuses küsiti, millises koolitunnis või ruumis on õpilase meelest lärm kõige suurem. Õpilaste vastuste kaudu sooviti näha, kuivõrd on nende arvamus korrelatsioonis mõõtmistulemustega.
Esimesest küsimusest selgus, et 48-st õpilasest 25 soovivad õppida vaikse muusika saatel ning 21 õpilast täielikus vaikuses. Tüdrukud eelistasid õppida vaikuses rohkem kui poisid. Küsimustikust võib välja lugeda, et vanemad õpilased eelistavad õppida rohkem vaikuses. Töö autor arvab, et see võib olla tingitud sellest, et vanemad õpilased väärtustavad õppimist ja sellesse keskendumist rohkem. Samuti võib olla põhjuseks see, et vanemate õpilaste õppematerjal on keerulisem, mis nõuab rohkem süvenemist. Esimese kooliastme viiest poisist ei eelistanud ükski õppida vaikuses.
Teises küsimuses, kus taheti teada, kas õpilasi häirib müra kooliruumides selgus, et 33 õpilast häirib müra. 15 õpilast müra koolis ei häiri. Põhikooli õpilasi häirib müra kõige vähem, 20-st põhikooli õpilasest 9 vastasid, et müra neid ei sega.
Kolmandas küsimuses küsiti müra häirivuse taset. 36 õpilast häirib müra vähe, 12 õpilast häirib müra väga palju. Mitte keegi ei vastanud, et müra ei häiri teda üldse. Küsitluses selgus, et müra häirib kõige rohkem esimese kooliastme õpilasi. 10-st 7 vastasid, et müra häirib neid väga palju.
Neljandana ja viiendana sooviti teada, kas ja millised terviseprobleeme on müra õpilastele põhjustanud. 22 õpilast vastasid, et müra on neil põhjustanud terviseprobleeme, 26 õpilast vastasid, et ei ole. Kõige rohkem oli õpilastel müra põhjustanud peavalu (19 õpilast), 3 õpilasel on müra põhjustanud väsimust ja ühel migreeni. Kõik esimese kooliastme õpilased vastasid, et müra on neil põhjustanud terviseprobleeme.
Järgmises küsimuses sooviti teada, millises tunnis ja millises ruumis on õpilaste meelest müratase kõige suurem. Kõige lärmakamad tunnid olid kunstiõpetuse tund (19 vastanut), muusikatund (6 vastanut), kehaline kasvatus (5 vastanut) ja tööõpetus (5 vastanut). Kokku pakuti 15 erinevat tundi. Kõige lärmakamateks ruumideks pakuti sööklat (18 vastanut), garderoobi (10 vastanut) ja kooli koridore (7 vastanut). Esimese kooliastme õpilased pidasid kõige lärmakamaks ruumiks sööklat (8 õpilast 10-st); põhikooli õpilased garderoobi (7 õpilast 20-st); gümnaasiumi õpilased koridore (7 õpilast 18-st).
Viimasena küsiti vastanutelt, kas nad arvavad, et müra koolis mõjutab nende tervist. 28 õpilased vastasid jaatavalt, 17 eitavalt ning 3 väitsid, et nad ei tea. Esimese kooliastme õpilastest vastas ainult üks poiss, et ta ei usu, et müra koolis tema tervist mõjutab. Põhikooliealistest tüdrukutest arvasid vaid 2, et müra mõjutab nende tervist.
Mõõtmistulemustest selgus, et Kohila Gümnaasiumi raamatukogu, kunstiajaloo ja matemaatikatundide keskmine müratase otseselt inimese tervist ei kahjusta, kuid võib põhjustada meeleolu langust, kuna sealne keskmine müra on üle 55 dB14. Kõige vaiksem ruum oli raamatukogu, 12. mail oli sealne müratase 35,3 dB. Raamatukogu lugemissaalis on raamatud avariiulitel, mis suurendab heli neeldumist selles ruumis. Märkimisväärne on see, et kuigi 13. mail kunstiajaloo tunnis toimus kontrolltöö, oli müratase sellel ajal sama kõrge kui tavalise tunni ajalgi. Ilma õpilasteta oli kooli kõige vaiksem ruum kunstiklass, keskmine müratase oli seal 29,4 dB, millest võib järeldada, et kunstiklassis on järelkõla kõige lühem ja ruum näiteks võrreldes matemaatikakabinetiga peaks heli halvemini peegeldama.
Küsitluse järgi pidasid keskkooli- ja gümnaasiumiõpilased ülekaalukalt kõige lärmakamaks tunniks kunstiõpetuse tundi. Mõõtmistulemuste järgi, mis näitasid sealseks keskmiseks müratasemeks 57,3 dB, ei kujuta sealne müra õpilase tervisele otsest ohtu. Söökla ning vana maja II korruse koridor ületavad soovitatavat mürataseme normi. Nii vali lärm kõrgendab vererõhku, halvendab kuulmist, väsitab, nõrgendab mälu ja tekitab muid terviseprobleeme. Kõige suurem oli müratase 11. mail esimese kooliastme õpilaste söögivahetunni ajal – 90,2 dB. Ka tühjana oli kooli kõige mürarikkam ruum söökla. Mõõtmistulemused on vastavuses küsitlusega, millest selgus, et kooli kõige mürarikkamaks ruumiks peetakse sööklat.
Kuna Jüri Gümnaasiumis oli müra vähendamiseks pandud klassiruumidesse, koridoritesse ja sööklasse müra vähendavad isolatsioonid, siis osutus kool Kohilaga võrreldes tunduvalt vaiksemaks ja keskendumist soodustavamaks õpikeskkonnaks.
Tutvu põneva uuringuga lähemalt siin.
Kui soovid, et ka Sinu lapse koolis oleks müratase väiksem, siis võta meiega ühendust.
